Tööstress – kas ja miks peab tööandja sellega tegelema?!

Nüüdseks juba aasta on kehtinud uus töötervishoiu seadus, mis paneb tööandjale kohustuse hoolitseda  muuhulgas ka psühhosotsiaalse töökeskkonna, sh vaimse tervise eest. Sel teemal olen kohanud mitmeid küsimusi ja ka vastuseisu tööandja vastutuse osas. Siit ka järgnevad mõtted ja soovitused tööandjale.

Miks on pandud vastutus tööandjale – stress on töötaja isiklik asi (nii nagu tervis üldse)?!

Õige ta on, et iga inimese tervis on tema enda vastutusel. Kuid, siiski, tööstress kujuneb tööga seotult, seega on see ka tööandja asi.

Stress teeb haigeks või võib süvendada mõne teise haiguse kulgu, mis omakorda töölt eemale jääma sunnivad. Rääkimata stressi mõjust töö sooritusele ja kvaliteedile, mis omakorda mõjutab ettevõtte majandustulemusi

Lisaks võib see tekitada lumepalli-efekti: töölt eemalviibijate töö peavad ära tegema tema kolleegid, kelle töökoormus omakorda tõuseb ja seega potentsiaal stressiks suureneb.

Kui töökeskkonnas on palju stressifaktoreid ja nendega ei tegeleta, on raske hoida häid töötajaid ning väheneb ka olemasolevate töötajate motivatsioon. Suureneb voolavus, see omakorda mõjutab tööandja kuvandit potentsiaalsete töötajate seas ning teeb keeruliseks uute töötajate leidmise. 

Seetõttu on ainuüksi majanduslikust aspektist vaadatuna mõistlik tööandjal hoolitseda tööstressi ennetamise ja leevendamise eest.

Kas tööstressi teema on ülepaisutatud? Lumehelbekeste “parool” paremate tingimuste väljakauplemiseks?

Stress on juba kujunenud  Eestis üheks peamiseks töölt eemalolemise põhjuseks (seda edestavad vaid külmetushaigused, ning luu- ja lihaskonna vaevused). Suurbritannias aga on vaimse tervisega seotud probleemid juba töölt eemalejäämise põhjus nr 1.

Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WTO) andmetel on depressiooni ja äevushäirete hinnanguline kulu 1 triljon USD aastas kaotatud produktiivsuse arvelt. Sotsiaalministeeriumi 2019 aastal avaldatud töökeskkonna vaimse tervise ülevaade toob välja, et  Eestis on vaimse tervise häired teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. Statistikaameti 2018 aasta  andmetel vajab igal aastal Eestis psühholoogilist abi ca 20 tuhat inimest (depressiooni ja erinevate ärevushäiretega) ning lisandub ca 7000 uut patsienti.

Ettevõtja Jaan Pillesaar on ühes oma intervjuus öelnud, et nende hinnangul aitab töötajate rahulolu mõõtmine ning  vaimset stressi vältiv töökorraldus Helmesel säästa umbes miljon eurot aastas.

Kuidas tööandja saab olla kindel, et stress on seotud tööga, mitte eraeluga?

Tõsi, töötajatel võib esineda stressi seoses isikliku elu sündmustega. Samas, nii nagu ei saa olla kindel, et mürast tingitud kuulmislangus on tingitud valjust tantsumuusikast või et seljavalud aiatöödest, ei saa olla ka absoluutselt kindel, et pühhosotsiaalsed aspektid tööelus ei ole mingit mõju avaldanud töötaja stressile. Vähemalt mitte enne, kui oled teinud ise kõik selleks, et neid riske tööelus minimeerida.

Lisaks, kui stress mõjutab töötaja võimekust teha oma tööd, tuleb midagi ette võtta – isegi siis, kui stress ja töövõime vähenemine ei ole tingitud tööst. Kannatab ju töö kvaliteet ja tulemus. Kui eraelulised sündmused on peamine teema, saab tööandja soovitada otsida abi olukorrale (näiteks kiire võimalus jõuda kvalifitseeritud psühholoogilise abini on terviseportaali Minudoc.ee kaudu). Selline abi ja suunamine väljendab hoolivust ja aitab ka töötajal kiiremini tööle naasta endise hoo ja kvaliteediga.

Kui palju see kõik maksab!?!

Tegelikult ei ole vaja suuri rahapakke ega õppinud psühholooge tööle võtta, et tööstressi ennetada. Esmased vahendid on lihtsad ja kõigile käepärased. Vaja on vaid tahet.

Esmalt tasub endale selgeks  mis on tööstress ja millised on peamised ohutegurid ettevõttes. Seejärel räägi oma inimestega, et nad teaksid millised ohud töös ja ka nende enda isikus peituvad.

Väikeettevõtte puhul võib olla tegu ka selliste stressifaktoritega, mida on raske muuta, nt ebakindlus tuleviku ees, vajadus teha eritüübilisi töid, kiiresti ümber häälestuda vms. Oluline on, et inimene  teadvustab need riskifaktorid ja saab teha teadlikke otsuseid.  Nagu öeldakse, “kui kuuma ei talu, pole mõtet saunalavale ronida”.

Ennetus on alati odavam kui probleemi lahendamine. Ennetuse kõige olulisem osa on teadlikkus stressi põhjustest ja ka enda isikust tulenevatest riskikohtadest.

 Kas tööandja on vastutav töötaja heaolu eest?

Töötaja tööheaolu on mõlema osapoole ülesanne. Tööandja vastutab selle eest, et tema töötajad ei haigestuks töötingimuste tõttu. Töötajal endal on vastutus  hoolitseda oma tervise eest  ja pöörata tööandja tähelepanu probleemidele.

Tasub meeles pidada, et mitte riskide ennetamine ei ole kulu, vaid nendega mitte tegelemine on kulu! Seetõttu julgusta oma inimesi rääkima ja tegema ka ise ettepanekuid stressifaktorite leevendamiseks. Tervis on mõlema huvi ja vastutus!

Mida peaksin tegema, kui töötaja kurdab tööstressi üle?

• Esmalt – kuula ära. Kuula ära isegi siis, kui peapõhjus on tööväline. See võib siiski mõjutada ka töö tegemist ja tulemust.
• Püüa välja selgitada stressi põhjused, et saaksid edasi arutada kuidas kõige paremini stressi leevendada.
• Kui ise hätta jääd, siis kasuta väljastpoolt abilist. Vahel on inimestel lihtsam rääkida neile, kellega igapäevaselt seotud pole